Teisipäeval Tartus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2024. aasta parimaid üliõpilasi nende teadustööde eest. Mõlemad peapreemiad pälvisid Tartu Ülikooli üliõpilased. Konkursi preemiafond oli tänavu kokku üle 185 500 euro.
Peapreemia said majandusteaduskonna juhtimise lektor Kristjan Pulk doktoritööga „Eraisikute finantsotsuste mõjutamine informatsiooni pakkumise abil“. Tunnustati ka preemia pälvinute juhendajaid: juhtimise professorit Maaja Vadi ja juhtimise lektorit Anne Aidlat. Loe Kristjani tööd
Tartu Ülikooli juhtimise lektor Kristjan Pulk väljendas heameelt preemia pälvimise üle: „Mul on väga hea meel, et preemiaga otsustati tunnustada minu tööd finantskäitumisest ja rahatarkusest. See näitab, kuidas valdkond on ühiskonnas aktuaalne, väärtustatud ning annab julgust edaspidisteks uuringuteks.“
Teiste tunnustatud teadustööde hulgas väärib esiletõstmist Sigrid Rajalo, kes pälvis doktoriõppe kategoorias kolmanda preemia. Tema konkursitöö käsitles ülikoolide ja ettevõtete koostööd, uurides interaktsiooni struktuuri ja eeltingimusi. Rajalo juhendajaks oli Tartu Ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi.
Samuti tunnustati Keit Puh ja Marju Tõkke majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eripreemiaga. Nende magistritöö keskendus töötajate suhtumisele ja kavatsustele seoses vihjeandmisega Eestis. Selle töö juhendajaks oli Krista Jaakson.
Tartu Ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi rõhutas teadustöös vajalike omaduste tähtsust: „Teaduses on vaja avatud meelt, kirge ja järjekindlust. Nende omavaheline tasakaal on aga alati erinev ja sõltub inimesest. Loomulikult kuuluvad selle retsepti juurde ka head kaaslased ja õnnelikud juhused. Kõige eelneva kõrval on doktorikraadi välja teenimiseks oluline, et inimene mõistaks ja oskaks kasutada vähemalt viit sõna: 'tere', 'nägemist', 'tänan', 'palun' ja 'vabandust'.“
Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma sõnul on väga oluline tunnustada neid, kes on juba üliõpilasena saavutanud oma teadustööga silmapaistvaid tulemusi. „Põhjalikke, järjekindlaid ja originaalse mõtlemisega noori on vaja igas valdkonnas, kuid loodetavasti annab oma teadustöö eest tunnustuse saamine neile tublidele noortele juurde indu, et ka teadusteel jätkata,“ ütles Noorma.
Kokku anti välja 102 preemiat, millest 57 on riiklikud preemiad ja 45 eripreemiad. Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe ja doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid). Tänavu tunnistati rahalise preemia vääriliseks 95 konkursile esitatud tööd. Komisjon märkis riikliku tänukirjaga ära 31 autorit.